Kaasaegne suhtlemine on hoopis midagi muud kui paarkümmend aastat tagasi. Info hulk ja kättesaadavus pole kunagi olnud nii suur, mistõttu on põhjuseid ärevuseks tohutult palju, mis mõjub psüühilisele tervisele väga halvasti. Heaoluühiskonnas ei pea inimene mõtlema, kuidas ta reaalselt toime tuleb, millegi pärast pole vaja eriti vaeva näha, mistõttu ärevushäired ja neuroosid ongi heaoluühiskonna tõved.

Suur osa inimestest on sotsiaalvõrgustike “vangis”, nutiseadmete sõltuvuses, kadumas on inimeste isikupära ja iseseisva mõtlemise võime. Heaoluühiskond mõjub psüühilisele tervisele halvasti. Ühelt poolt on kõik hüved ju saadaval, igal ajahetkel on võimalik infot vahetada, suhelda ja näiliselt ka üksindust vältida. Teiselt poolt mõjub uudiste ja info üleküllus ja pidev suhtlusportaalides “elamine” halvasti inimese enesehinnangule, vähendab tema mõtlemise võimet, ühtlasi ka võimet probleemidega ise hakkama saada. See suurendab ühtlasi ka hingelist üksindust.

Igaüks muudab võimaluse korral infot oma suva järgi, mistõttu see ei ole tõene. Kooliajast peaks igaühele meenuma võrdluseks, et info võib muutuda väikeste paranduste tehes hoopis vastupidiseks. Üks kuningas andis käsu: “Armu anda, mitte hukata!”. Käsutäitja märkis üles: “Armu anda mitte, hukata!”. Nii võib ka sotsiaalmeedias iga väikene sisuline muutus info hoopis teistsuguseks muuta.

Ka massimeedia info on pigem hirmu ja vaenu õhutav, sest see müüb. Väga vähe on uudiseid, mis inimesele rõõmu ja rahuldust pakuvad. Suhtlusportaalides tuunib igaüks end ilusamaks ja räägib ennast targemaks ning paremaks, sest võrdluses teistega allajäämine muudab õnnetuks. Sotsiaalmeedias võib ju olla kaunis pilt ja huvitavaks promotud elu, aga inimene ise teab, mis on tõde. Kui loeb vaid laikimine (meeldimine), siis end tõelisena näidata julgevad vähesed tugevad, aga nemad polegi sellest sõltuvuses.

Nutiseadmed tekitavad sõltuvuse, panevad inimese üksindusega leppima, juhivad argielu kohustustest kõrvale. Võidakse huvi kaotada silmaringi laiendamise, enese arendamise ja isegi töö vastu. Sotsiaalvõrgustikest ja nutiseadmetest on sõltuvuses just madala enesehinnanguga inimesed ja need, kel on mingid psüühilised nõrkused juba eeldusena olemas. Enesehinnang ja enesekindlus pidevalt suhtlusportaalides viibides või internetis uudiseid jahtides ei tõuse, see tekitab hoopis pessimismi, depressiooni ja lõpuks neuroose. See on ebareaalne maailm, mida virtuaalselt kogetakse, inimesed sõltuvad aina rohkem teiste arvamustest. Tekib hirm ja ärevus mingist uudisest või “meeldimisest” ilma jääda, midagi “maha magada”, mis ongi ärevushäirete tekkimiseks soodne pinnas.

Emotsioonid tuleb reaalselt välja elada, õigeid suhtlemiskogemusi saab vaid reaalsete inimestega suheldes. Pidev stress ja ärevus aga nõrgestavad inimese immuunsüsteemi. Ühelt poolt on küll võimalus igal ajahetkel suhelda ja saada uut infot, vahetada uudiseid, aga teisest küljest paneb see inimesed reaalsest suhtlemisest irduma, üksindusega leppima ja argielu kohustused võivad unarusse jääda. Isegi silmaringi laiendamiseks ei kasutata enam muid vahendeid. See võib tekitada olukorra, kus inimene hakkab kartma reaalset maailma.

Ärevuse ja neurooside vastu aitab füüsiline koormus, keha väsitamine. On ka mitmeid eneseabitehnikaid ja uudiste ning “meeldimiste” jahtimisel on vaja säilitada mõõdutunne. Inimesed otsivad oma ärevusele ja neuroosidele abi enamasti samast keskkonnast, mis need põhjustas ja süvendavad sellega veelgi oma seisundit. Ärevust aitab vältida, kui kasutada nutimaailma hüvesid mõõdutundega ja igasuguste uudiste suhtes säilitada kriitiline mõtlemine.

Neurootiliste häirete ja ärevuse tekkimise põhjuseks on ka see, et inimesed jäävad füüsiliselt aina nõrgemaks, kuna pingutada pole vaja. Jõusaal ei anna päris samasugust tugevust, kui füüsiline töö või looduses liikumine. Füüsilised pingutused looduskeskkonnas on alati tõhusamad. Tänapäeva linnainimesel pole vaja pingutada ellujäämise nimel, mistõttu maal elades on kergem füüsilist toonust hoida. Kui kehal on piisavalt füüsilist rakendust, siis ei tekita ärevust mingid teisejärgulised probleemid ja kaheldava väärtusega uudised. Neuroosid ja ärevushäired on välistatud, kui inimene end piisavalt väsitab, tal ei jätkugi aega sellele mõtlemiseks, kas ja kui palju ta teistele meeldib. Ilmselt seetõttu ongi maainimesed vaimselt tervemad, räägitakse ju “talupojatarkusest”. Küllap see tervet ja praktilist mõistust tähendab.

Heaoluühiskonna peamine häda on selles, et pole tõelisi probleeme ja kui neid pole, siis mõtlevad inimesed piiramatus infotulvas välja pseudoprobleemid. Siiski on praegu tekkinud oht ka tõeliste probleemide tekkeks. Kriitilistes olukordades ja rasketes tingimustes on eelisolukorras aga need, kelle vaim ning füüsis on terve ja tugev. Et neurootilisust vähendada, on vaja anda kehale füüsilist koormust iga päev. Vähemalt kolm korda nädalas peaks käima jalutamas (jooksmas), treeningsaalis või ujulas. Selleks pole vaja uhket spordivarustust, vabas looduses ja oma kodus saab end liigutada ka ilma selleta. Keha vajab füüsilist koormust pidevalt. Kehalise pingutuse puhul lähevad ka pingutust nõudvad kodused tööd asja ette. Siiski jääb köögis toimetamisest või kodu koristamisest väheseks. Maal puulõhkumine või aiatöö aga on juba tõsine koormus.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.